Oma tutvumist haiglaga alustasime EMO-st (Erakorralise Meditsiini Osakonnast). Sealne õendusjuht näitas meile, mida ja kus nende osakonnas tehakse. Näiteks kuidas inimese elulised näitajad monitori ekraanile tulevad. Eriti suurt elevust pakkus meile torupost. Sellega saab näiteks vereproovi laborisse saata ilma, et ise teisele korrusele peaks minema. See oli tõesti natuke nagu Harry Potteris.
Edasi saime näha intensiivravi ja operatsioonituba. Kuna intensiiv oli patsiente täis, siis saime seda uudistada ainult ukse pealt. Nägime nii hingamisaparaati kui potitooli. Aga opituppa minekuks pidime muidugi endale rohelised kitlid selga, mütsid pähe ja kilesussid jalga panema. Ja nägimegi päriselt seda tuba, kus operatsiooni tehakse! Muide see tuba loeb ise ära, mitu inimest toas on!
Järgmisena võeti meid vastu osakonnas, kus on sellised patsiendid, kes saavad ise liikuda ja kelle tervislik seisund ei ole eluohtlik. See oli väga suur. Seal tegime tutvust ka paari kirurgiga.
Haiglas pidi olema 2 ust, mis ei vii kuhugi. Jälle nagu Harry Potteris. Üht neist uudistasime kohe pikalt.
Nii mõnelgi õpilasel oli tänutäheks omatehtud kaart, mis lõpuks koos meie suure tänuga üle sai antud. Olid äärmiselt põnevad tunnid! Aitäh inimestele, kes meid vastu võtsid! Võimalik, et nüüd on neil tulevikus abikäsi oodata.
